USA Smithsonian Institutioni teadlased leidsid väljakaevamistel Põhja-Ameerika uusasuniku inimjäänused.
Teismelise tüdruku luud paljastasid, et Põhja-Ameerika uusasunikud sõid inimliha
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
2. mai 2013, 09:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist oli teismelise, 14-aastase tüdrukuga, kelle luudel oli noa- ja purustusjälgi, edastab BBC.
«Tüdruku kolju oli lõhutud, et aju kätte saada,» kirjeldas antropoloog Douglas Owsley.
Ta luude küljest oli liha lõigatud, keel ja aju eemaldatud.
Virginias asunud Jamestown oli esimene brittide asutatud koloonia tänapäeva USA alal. Selle asutas Virginia Company of London kui James Forti 14. mail 1607. aastal. Jamestown oli koloonia pealinn 83 aastat, 1616. – 1699. aastani.
1609 – 1610. aasta karmil talvel tabas uusasunikke nälg. Uuringud näitasid, et toidupuudusel hakati surnud kaaslasi sööma.
«Sealne elanikkond seisis surmaga silmitsi ning selle tõttu söödi kõike, mida süüa andis. Eriti aga liha, kuna see andis palju energiat,» selgitas Owsley.
Ei ole teada, millesse teismeline tüdruk suri, kuid tüdrukult võeti liha üsna pea pärast ta surma.
Need inimjäänused avastati möödunud aastal toimunud väljakaevamistel.
Uuring paljastas selle, et varem võis laps kuuluda jõukasse klassi, kuna ta toitumus oli kunagi väga hea ning ta oli palju liha söönud.
Pärast kuus kuud kestnud näljahäda oli 300 uusasunikust elus vaid 60.
Teadlased rekonstrueerisid, milline võis teismeline välja näha. Kuju sai nimeks Jane of Jamestown.