Florese kääbusinimestel oli seniarvatust suurem aju

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstniku nägemus Florese inimesest
Kunstniku nägemus Florese inimesest Foto: SCANPIX

Indoneesias Florese saarel elasid umbes 12 000 aastat tagasi kääbuskasvu inimesed, niinimetatud Florese inimesed (Homo floresiensis).

Kuni nüüdseni arvati, et neil oli väike aju, kuid uus uuring näitas, et aju oli suurem, edastab foxnews.com.

«Nad olid väga lühikest kasvu, umbes 110 sentimeetrised, olles märgatavalt lühemad Homo erectus´est. Nende jalad olid võrreldes kätega lühikesed, andes neile primitiivse välimuse,» sõnas Jaapani teadlane Yousuke Kaifu.

Kaifu ja ta kolleegid Daisuke Kubo ning Reiko Kono kasutasid Florese inimese koljude uurimiseks kõrgeresolutsioonilist skaneerimist. Uuring näitas, et nende aju suurus oli 426 kuupsentimeetrit. Varem hinnati nende aju suuruseks vaid 400 kuupsentimeetrit.

Tänapäevase arusaama kohaselt ei ole siiski tegemist suure ajuga. Nende olendite aju oli sama suur kui šimpansidel.

Uurijate sõnul võisid Florese inimesed tekkida Homo erectus`e esindajatest, kes sattusid kas tahtmatult või tahtlikult isoleeritud saarele.

Kääbusinimese uurimine näitas, et nad ei lahkunud kunagi saarelt.

Levinud teooria kohaselt kohastuvad imetajad keskkonnatingimustega. Suured imetajad muutivad kitsastes oludes väiksemateks. Väikesed imetajad aga suuremateks, kuna neil ei ole isoleerituses enam nii palju vaenlasi ning toitu küllaldaselt.

Uuringud on näidanud, et Florese saare kääbusinimesed küttisid toiduks primitiivseid elevante stegodone.

Homo erectus liikus Aafrikast nii Euroopasse kui Aasiasse. Senistel andmetel ei suutnud nad põhjaalade karmides tingimustes ellu jääda, kuid nad jõudsid Aasiasse vähemalt ühele isoleeritud saarele.

Kaifu sõnul võisid need kääbuskasvu inimesed asutada lisaks Floresele ka Sulawesi saart ja Filipiine.

Aasias elas ka Homo erectus`e liiki kuuluv Pekingi inimene, siiani aga ei ole selge, kas selle liigi esindajad arenesid edasi või said järglasi Aafrikast saabunud nüüdisinimese Homo sapiens´iga.

DNA-analüüs paljastas, et Melaneesias, Austraalias ja Filipiinidel võis mõningane ühiste järglaste saamine aset leida.

Samas ei olda kindlad, kas Florese inimene tekkis Homo erectus´est eraldatud keskkonnas elades või primitiivsemast, väikse keha ja väikse ajuga esivanemast.

Inimevolutsioonis on seni veel üsna palju vastamata küsimusi ning puuduvaid fossiilileide, mis teooriaid kinnitaksid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles