Kas alkoholimüügikeeld on mõistlik?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alguses lõi Jumal taeva ja maa.
Ja maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal.
Ja maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal.
1 Moosese raamat 1:1,2
Mitte, et see siia puutuks:D
Jeesus ütles neile: „Täitke anumad veega!" Ja nad täitsid need ääretasa.
Ja ta ütles neile: „Ammutage nüüd ja viige pulmavanemale," ja nemad viisid.
Johannese 2:7,8
Ja nii tegigi Jeesus veest veini ...
Jalutasin reede õhtupoolikul sõbraga linnas ja nuputasin, millest järjekordne blogi kirjutada. Leides kohalikust pargist hunniku tuttavaid, istusin maha ja küsisin:
„Noh, millest ma seekord kirjutan?"
„Kirjuta Eurovisioonist."
„Eee ..."
„Või valimistest. See on kuum teema."
„Ei, ma ei taha poliitikast kirjutada."
„Aga kirjuta sellest kuradima nõmedast alkoholiseadusest!"
„Noo täitsa võib ju ..."
Nii ma siis võtsingi paberi ja pastaka kätte ja panin enda ja sõprade mõtted kirja.
See, et kella kümnest kümneni ei saa alkoholi osta, on mõttetult jabur seadus. Väidetavalt tegid riigiisad selle seaduse liigjoomise piiramiseks ja kuritegevuse vähendamiseks. Teada-tuntud tõsiasi on aga see, et kes otsib, see leiab. Alati on eksisteerinud kohad, mis seadustest hoolimata müüvad oma kaupa siis, kui ise tahavad.
Inimesed ostavad oma alkovarud enne kella kümmet. Ostetakse ikka kõvasti rohkem, sest see oleks ju nõme, kui õlled otsa saavad ja juurde osta pole enam võimalik. Ja ega neid liigseid õllesidki siis niisama seisma saa jätta. Pidu lõpeb ikka siis, kui kõik joodud. Ja kui janu väga suur, saab mõnest baarist kesvamärjukest, kuid seda juba kolmekordse hinnaga.
Samuti kehtib siin mõningate inimeste puhul tagurpidi psühholoogia. Kõik, mis on keelatud, tundub palju ahvatlevam.
Ühesõnaga, ainus, mis selle seadusega saavutati, on see, et inimesed joovad palju rohkem. Ehk oligi valitsusel mõte selle seadusega ja aktsiise tõstes taaskord rahvalt raha koorida?
Samuti häirib päris paljusid, et avalikus kohas ei tohi juua. Muidugi on nõme, kui jookidega tänaval kakerdatakse, kuid tegelikult võiks igas suuremas linnas olla koht, kus võib avalikult alkoholi tarbida. Tartus on ju selleks Pirogovi plats. Miks ei võiks Tallinnas olla selleks Hirvepark ning Pärnus Koidula ja Brackmanni park?
Saksamaal Stuttgartis sõlmisid punkarid politseiga näiteks kokkuleppe, et võivad linna põhilises rongi- ja metroojaamas avalikult juua ja hoiavad vastutasuks sealt narkarid eemal.
See muidugi ei tähenda, et nendes kohtades mingi massiline joomine toimub, kuid suvel tekib ju vahel tuju sõpradega õlled võtta, ilma et peaks baaris jookidele liigselt raha kulutama.
Kas alkoholimüügikeeld on teie joomisharjumusi muutnud ja kuidas ning kas sel seadusel on teie arust mõtet?
Lugu, mida kuulata: Nina Hagen, „Eisern Union".
Video, mida vaadata: Ken Lee.