Teadlased rekonstrueerisid pool inimese, pool ahvi

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Australopithecus sediba
Australopithecus sediba Foto: SCANPIX

Kaks miljonit aastat tagasi elas Lõuna-Aafrikas pool inimene, pool ahv.

Teadlased rekonstrueerisid, milline Australopithecus sediba välja näha võis, edastab Discovery News.

Uurijate sõnul oli tegemist primitiivse loominimesega, kellel olid ebatavalised jalad, inimesele omased esihambad, ta toitus taimedest ja veetis aega puult puule liueldes.

Teadlased avaldasid kirjelduse, kuidas selle liigi esindajad välja nägid, kõndisid, sõid ja liikusid.

«Neil isenditel olid primitiivsed australopiteekuste jooned ja ka mõningad Homo jooned välimuses. Nad olid nagu kahe erineva isendi segu,» sõnas uurimisprojekti juhtinud Lee Berger.

Ta lisas, et tegemist on järjekordse nii-öelda puuduva lüliga inimkonna arengus.

Australopithecus sediba jäänused leiti Lõuna-Aafrika Vabariigist Johannesburgi lähedalt Malapast.

Hammaste uuring paljastas, et Australopithecus sediba on suguluses Australopithecu safricanus`ega. Viimane elas umbes 2,1 miljonit aastat tagasi. Mõlemal liigil oli ka ühiseid jooni Homo erectus`ega, kes oli juba peaaegu täiesti inimene.

«Kõik näitab, et Australopithecus sediba on vahelüliks varasemate australopiteekuste ja esimeste pärisinimeste vahel,» teatas Ohio ülikooli teadlane Debbie Guatelli-Steinberg.

Šveitsi Zürichi ülikooli teadlane Peter Schmidt, kes analüüsis Australopithecus sediba hambaid, sõnas et see olend ei olnud lihasööja.

«Hambakivist leiti mikroskoopilisi taimejäänuseid. Need olendid olid taimetoidulised ning nad närisid toitu nagu pärisinimesed,» selgitas teadlane.

Australopithecus sediba´l oli väike kannaosa ning selle tõttu oli ta kõnnak kõikuv. Teadlaste sõnul  oli selline kõikuv kahel jalal kõnnak kompromissiks püstise kõnnaku ja puudel liikumise vahel.

Australopithecus sediba´st leiti jalaluid, puusaluu ja selgroo alumine osa. Kuulsast Lucyst, Australopithecus afarensis´est on ainult puusa- ja pahkluu.

Australopithecus sediba esijäsemed olid üsna ahvilaadsed, lubades neil olenditel puudel ronida.

Aafrika on inimkonna hälliks, kuid siiani ei ole täpselt selget pilti inimkonna evolutsiooni kulgemisest.

Pilti vaata siit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles