Elvas sündinud ja praegu Californias elav Kerli rühib pikkamisi, kuid kindlat muusikamaailmas ülespoole. Värske Playboy (ikka see Ameerika originaal) juhatas intervjuu temaga sisse lausega, et Kerli on üks maailma suurimatest popstaaridest, kellest te pole kuulnud. Kaks Billboardi tantsutabeli esikohta, palad Tim Burtoni filmides. Hea küll, see pole ehk päris tipp, kuid on väga lähedal sellele. Äsja ilmus Kerlil värske ja meeleolukas, tantsulist gooti-poppi sisaldav EP «Utopia».
Reibas ja rahulik Kerli on intervjuu ajal telefoniliini teises otsas oma Los Angelese kodus vannitoas ja vaatab aknast välja. Aknast paistavad Hollywoodi mäed. Ilmakuulsa Hollywoodi märgi ees kasvab aga üks väga suur puu ning see varjab märgi enda ära. Kerli kinnitab rahulikult, et see ongi tema jaoks ideaalne, sest parema meelega vaataks ta tegelikult niikuinii metsa. Selline sissejuhatus näibki olevat täpselt Kerli stiilis. Ehk siis suhtumine suisa imeasjadesse nagu tavalistesse ning samas ka vastupidi. Temaga rääkides süveneb minut-minutilt tunne, et tegu on piigaga, kes elab küll osalt omaloodud muinasjutumaailmas, kuid vaatamata sellele hoiab pea selge ja rahuliku ning jalad kindlalt maas. Igal juhul on tegemist äärmiselt pühendunud artistiga, kelles peitub oluliselt rohkem, kui pelgalt glamuurikanalite hooajaline täitematerjal.
Kerli, sa oled viimasel ajal andnud kõvasti intervjuusid, aga eesti keeles ilmselt küll mitte?
Intervjuud pole tõesti eesti keeles tükk aega andnud, aga eesti sõbrad on mul ju ka siin, nii et nendega saab rääkida küll.
Kuidas siis viimasel ajal läinud on? Ilmselt oleks patt kurta?
Kui keegi küsib, kuidas mul läheb, siis minu jaoks ei tähenda see üldse seda, et see oleks kuidagi karjääriga seotud. See on pigem sisemise rahu küsimus. Viimasel ajal on sisemist rahu järjest rohkem ja just see on minu jaoks edu definitsioon.
Kui kuulata su viimast EP-d, siis eelmise albumiga võrreldes on kontrast päris tugev. Sellest möödunud viie aastaga on ilmselt midagi tublisti muutunud? Kuivõrd teine inimene sa selle salvestamise aegu olid?
Jah, tõesti, plaatide nimed ütlevad tegelikult juba kõik ära. Eelmise nimi oli «Love Is Dead» («Armastus on surnud») ja nüüd uue oma «Utopia» («Utoopia»). Nii et see, mille poole olen viimase nelja-viie aasta jooksul püüelnud. Sisemine rahu ja kõik, mis sellega kaasas käib. Et mind ümbritsevad inimsuhted oleksid armastuse energial põhinevad.
Ma tulen kohast, kus mulle seda kaasa ei antud, aga ma olen enda kallal palju tööd teinud. «Utopia» ongi selline, kus ma üritasin hästi positiivset energiat kanalitesse ajada. Stuudiolindistustel olid tihtipeale sõbrad kaasas ja ega ma muud tahtnudki, kui et nad pidutseksid seal ja tooksid endaga kaasa palju head energiat. Hea energia edastamine ongi selle plaadi missioon. Kui sõidad näiteks tööle ja see plaat autos mängib, siis loodan, et saad päeva alustamiseks positiivse laksu.
Miks muide EP ja mitte täismahus pikk album? Materjalipuudust ei tohiks nüüd küll olla?
Materjali on tõesti ja täismahus plaat oli valmis juba eelmise aasta märtsis, nii et see on plaadifirma bullshit. Praegu on EP, aga loodetavasti ei pea täismahus plaati kaua ootama. Ma kirjutan juba vaikselt kolmandat plaati. Loodan, et praeguse ja järgmise reliisi vahe ei ole enam viis aastat. (Resoluutselt) Seda ma ei lase kindlasti juhtuda.
«Utopia» on «Love Is Dead’iga» võrreldes teistsugune ka rütmilt ja saundilt. Üsna puhas ja tore elektrooniline tantsuplaat.
Seda küll, aga ma üritasin sinna panna kõike. Tegelikult on seal ka ballaade, mida ma ise oma magamistoas lindistasin. Minu jaoks on see vaba kulgemine. Viimastel aastatel olen tõesti olnud elektroonilise muusika fänn, sest mulle lihtsalt meeldib see energia, mis tekib siis, kui esined elektroonilise muusika festivalidel. See energia on sõna tõsises mõttes laes ja väga lahe on esineda!
Aga see on lihtsalt selline faas minu elus. Järgmine plaat tuleb kindlasti teistmoodi, kohe nii teistmoodi, et seda ei oska keegi oodata. Seda võin lubada küll. Iga plaat peab üllatama.
Nii et ühest küljest oled endas selgusele jõudnud, teisalt aga jätkad otsinguid?
Ega ma nagu ei otsigi, see on pigem loomise rõõm, nagu näitleja elab filmirolli sisse. «Utopiaga» ma tõesti üritasin luua seda maailma enda suhetes, kodus ja kõikjal. Ma elasin täiesti selles faasis ...
Kolmanda plaadi jaoks on mul üks hästi-hästi hull idee, mida ma tahan teha. Nagu näitlejad. Kui ma võtan endale rolli, siis ma lähen ja elan kuskil viis kuud ning võtan 15 kilo alla, sest see inimene, keda mängin, oligi 15 kilo kergem.
Ma teen järgmisel plaadil tõesti midagi väga hullu, aga ma ei saa sellest veel rääkida.
Su väline imidž ei saa ju olla kunstlik, see on lihtsalt nii ehe, et küllap oled selles ikka ise kõrvuni sees.
Jah, ma olen selles tõesti kõrvuni sees. Oma videotesse teen kostüümid ise, käsitsi ning kirjutan ka kogu muusika. Ma töötan nii palju, et üritan lihtsalt tööd tehes lõbutseda. Ja kui lõbutsen, siis üritan jälle samal ajal tööd teha. Nii et minu jaoks on elu ja töö ja fun omavahel täiesti läbi põimunud. Üritan elada täiega, enne kui peame siit ära minema.
Mulle meenus millegipärast üks su varasem intervjuu, kus ütlesid umbes niimoodi, et sinust hakkas keegi saama alles siis, kui taipasid, et sa pole keegi.
Jah, nüüd arendaksin seda mõtet edasi. Ma ei ürita end isegi enam mitte vormiga identifitseerida, kui taipad, mida mõtlen. Muusika tegemine on minu karjäär. Kui ma lähen välja, siis ei tahagi ma rääkida inimestega sellest, mida keegi elus teeb. Ma tahan rääkida sellest, mida keegi läbi elab ja millised on nende isiklikud õppetunnid.
Ma olen kõik vabaks lasknud ... Teen lihtsalt iga päev oma parima ja ülejäänu on suure plaani küsimus. Et kas mõned asjad on minu jaoks mõeldud või siis mitte.
Eks fantaasiamaailmas võib ju ühest küljest teha ka mida iganes, kuid üht ei tohi – sa ei saa olla võlts või ebasiiras, teesklus tabataks kohe ära.
Üleüldse on energia nii reaalne asi, et kui sa ise usud väga millessegi, siis usuvad teised ka. Ajaloost on ju teada traagilisi näiteid nagu Hitler, kes väga uskus ja pani ka teised inimesed uskuma, aga see oli ju täielik absurd, mida ta rääkis. Veenmisvõime oli lihtsalt nii suur ja sellega mindi kahjuks kaasa.
Tuleb ise uskuda ja olla sada protsenti kohal.
Globaalses popmuusikamaailmas oled jõudnud juba praegu kõrgemale kui iialgi ükski eestlane kunagi. Kuidas tipus on?
(Väga rahulikult) Ma ei identifitseeri ennast karjääriga. See ei ole minu jaoks oluline. Minu jaoks on oluline see, et mul oleks sisemine rahu.
Kui ma kirjutan kodus muusikat, siis teeb mind õnnelikuks see, millesse ma usun. Ekstaas ja ärevus tulevad sisse, kui oled mingi väga hea asja kirjutanud. Katsun hoida fookuses seda, miks ma seda muusikat teen. Kui ma kirjutan hea loo, on see minu jaoks megakaif. See, mida sinust kirjutatakse või kuidas plaadid müügiks lähevad või mis inimestele välja paistab, ei ole minu jaoks oluline, olen end sellest eemaldanud. Nii et kui sa küsid, kas kõrgustes hakkab pea ringi käima, siis ma ei tea vastust. Ma ei mõtle nende asjade peale.
Kui vaadata su plaadifirmat, siis sama leibeli all salvestavad ka Frank Ocean, Jay Z, Jennifer Lopez, The Killers ... Väga uhke seltskond!
On küll, aga minuga pole sel mingit pistmist. Võin ausalt öelda, et plaadifirma on mind viimaste aastate jooksul kindlasti pigem tagasi hoidnud kui aidanud.
Kui vaba sa oma otsustes oled? Kui tihti saad fantaasiaid tõeluseks teha?
Tegelikult on mul käed küll vabad. Kui on plaadikaant vaja, siis nad saadavad mulle raha ja ütlevad, et kolme nädala pärast on tähtaeg. Praeguseks olen õnneks loomingulise vabaduse välja võidelnud. Kui muidugi nende jaoks lugu raadiolugu ei ole, siis nad seda muusikat ka välja ei anna. Nii et viimaste aastate jooksul olen pidanud mõnes kohas veidi rohkem plaanima ja mõtlema, kuidas öelda seda, mida tahan öelda, nii, et nemad seda müüa saavad.
Selles, millesse usun, ma mingeid kompromisse ei tee, aga ma ei saa olla ka naiivitar, kui on tegemist suure korporatsiooniga, kellel on vaja oma eesmärke täita. Ma arvan, et see on teinud mind paremaks laulukirjutajaks.
Kui hakkan kolmandat plaati tegema, siis tunnen end loominguliselt hästi vabalt ning tean, et ei hakka absoluutselt mingeid piire panema.
Jääme huviga ootama! Kui palju maailmas on neid inimesi, keda saad jäägitult usaldada? On neid üldse?
Ausalt öeldes ma ei teagi, kas mul ongi üldse sellist inimest, kelle nõu ma alati kuulda võtan. On käputäis neid, kelle maailmavaadet ja arvamust ma austan. Palju asju arutan oma tiimiga läbi, meil on ka palju spirituaalseid jutuajamisi.
Täiesti ei usalda ma mitte kedagi, täiesti usaldan ma ainult iseennast. Vahel teen midagi täiesti erinevat sellest, mida mu tiim arvab, et peaksin tegema. Tahaksin õudselt kohata kedagi, kellel oleksid kõik vastused olemas. Siiani veel pole kohanud!
Küllap olekski see liiga lihtne lahendus. Mida aga lähem tulevik toob?
Esinen hästi palju, loodetavasti tuleb täispikk plaat ikka ka välja. Kirjutan kogu aeg. On mõned põnevad koostööd, mis pole veel ilmunud. Loodan, et saan hästi palju muusikat välja anda. See on just see, mida ma tahan teha.
Sahtlis on palju muusikat küll ootamas ... (Kavalalt) Aga ega see kõik kuld ka ole!
Ja Eesti...?
Mingid jutuajamised on suve kohta olnud, aga ei julge veel midagi kindlat lubada.
Kerli Kõiv
• Kerli pälvis 2002. aastal Fizz Superstari konkursi võiduga Universal Musicu plaadilepingu. Esimene album «Love Is Dead» ilmus 2008. aastal.
• Kerli EP «Utopia» ilmus tänavu 19. märtsil ning jõudis järgmisel päeval iTunesi ülemaailmse albumitabeli 20. kohale ning püsib tabeli esisajas praegugi.
• «Utopia» pidi algselt ilmuma täispika albumina, kuid kui selle 12 lugu eelmise aasta lõpus internetti lekkisid, otsustas plaadifirma plaati mitte välja anda.
• Kerli muusikat on kasutatud Tim Burtoni filmides ning ta on muusikat kirjutanud mitmetele popstaaridele, teiste seas Demi Lovatole.