Briti bioloogiaüliõpilane suri musta mamba (Dendroaspis polylepis) hammustuse tagajärjel.
Bioloogiaüliõpilane suri musta mamba hammustuse tagajärjel
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
12. märts 2008, 10:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
27-aastane Nathan Layton oli koos kaasüliõpilaste ja õppejõududega Lõuna-Aafrikas uurimisretkel, kui mürgine madu teda salvas, kirjutab stuff.co.nz.
Mees vajus pärast musta mamba hammustust peaaegu kohe koomasse ja suri paar minutit hiljem.
Layton oli oma bioloogiaõpingute alguses ning tulevikus plaanis ta loomaarstiks saada.
Laytoni surnukeha saadeti Lõuna-Aafrika Vabariigist tema kodumaale Suurbritanniasse. Üliõpilase vanemad Robert ja Anne Layton on poja surmast šokis.
Laytoni sõbrad avaldasid Facebookis talle järelehüüded.
«Nathan Layton: sündinud 12. märts 1979 ja surnud 4. märts 2008. Ta suri seda tehes, mis talle kõige rohkem meeldis. Me armastame sind ega unusta iial,» kirjutasid sõbrad.
Must mamba on Kesk- ja Lõuna-Aafrikas elav ülimürgine madu. Mürknastiklaste sugukonda kuuluv roomaja on keskmiselt kolme meetri pikkune ja kaalub 1,6 kilogrammi.
Selle roomaja lõuad võivad mõneks ajaks liigestest välja minna ning tänu sellele on must mamba võimeline alla neelama oma peaga võrreldes palju suuremaid saakloomi.
Ta toitub närilistest, käsitiivalistest või muudest pisiimetajatest, kuid ka lindudest ja sisalikest.
Kiiresti liikudes on must mamba suuteline hoidma pead umbes 50 sentimeetri kõrgusel. Pikkade rännete korral liigub ta kiirusega 11 kilomeetrit tunnis, lühikestel vahemaadel arendab kiirust aga kuni 23 kilomeetrit tunnis.
Musta mamba mürk on üks mürgisemaid, tappes ohvri väga kiiresti. Musta mamba käest salvata saanutel tekib lämbumisreaktsioon.