Ivar Viglal on juba noorest peale esinenud selline võime, et kõik, mida tema aju toodab ja käed puudutavad, muutub teletööstuses kullaks. Värskeimad andmed panevad aga küsima, kas tema maagilised võimed kipuvad haihtuma.
«Aktuaalne kaamera» annab «Reporterile» kevadlahingu
/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
11. mai 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringufirma Emor viimase nelja nädala andmed näitavad, et uudistemagasin «Reporter», mis kihutas aastaid tagasi pärast Vigla asumist selle etteotsa raketina Eesti teletaevasse, on konkurentsis rahvusringhäälingu «Aktuaalse kaameraga» alla jäänud.
Üle-eelmisel nädalal oli «AK-l» keskmiselt vaatajaid 154 000 ja «Reporteril» ligi kümnendiku võrra vähem, 141 000.
Aprillis oli «AK-l» keskmiselt 161 000 ja «Reporteril» 157 000 vaatajat. Tõsi, erinevus ehk 4000 vaatajat moodustab vaevalt 0,3 protsenti Eesti elanikkonnast ja on tunduvalt väiksem lubatud statistilise vea piiridest, mis seesuguste uuringute puhul on tavaliselt vähemalt poolteist protsenti.
Kanal 2 esindajad, alates Viglast ja kanali programmijuhist Olle Mirmest ning lõpetades uuringujuhi Margus Paasiga, võtavad «Reporteri» kaotust «AK-le» kui triviaalset tõsiasja, mille puhul pole vähimatki põhjust paanikasse sattuda. Sest mahajäämuse põhjus seisneb päikselises kevades: soojas õhutemperatuuris ja üha valgemates õhtutes.
«Ärge hingeldage!» soovitab Vigla sensatsiooniküttidel rahuneda. Tema sõnul ei pea olema raketiteadlane, et mõista, kuidas suve lähenedes kolivad inimesed üha enam toast õue ega lülita telerit käima enne, kui pimenema hakkab ehk just «AK» algusaja kandis.
«Puhake nüüd jalga!» kõlab Vigla soovitus number kaks. ««Reporter» ei võistle ju «AKga» samas ajavööndis. Kevadel ja suvel on teleturul ikka eelis sellel, kes hiljem eetris.»
Ka rahvusringhäälingu uudistetoimetuse juhataja Urmet Kook ei aja vastu, et viimase aja ilusad ilmad on mänginud trumbid «Reporterist» kaks tundi hiljem eetrisse mineva «AK» kätte. Samas avaldab ta lootust, et praegune ühiskondlik olukord kahandab meelelahutuse tähtsust ning soosib just nende teemade kajastamist, mis inimeste käekäiku vahetult puudutavad.
«Sama teevad ka eratelekanalid,» möönab Kook, «aga kui nemad pakuvad neil teemadel rääkides inimestele rohkem lohutust stiilis, et näe, kellelgi läheb veel halvemini kui minul, siis meie pakume ennekõike informeeritust.»
Ent Vigla kinnitab: «Kõik on kontrolli all, vsjo idjot po planu. Me näitame samu põhiuudiseid mis «AK» tüübid. «Reporter» püüab lihtsalt rohkem esile tuua seda, kuidas üks või teine uudis Maalit ja Levalõpme Petsi puudutab. «AK» kütab aga riigi-formaalset üldist! Sellist joont avalik-õiguslikud vennikesed peavadki hoidma. Inimesekesksel saatel on kergem menukas olla.»
Kanal 2 plaan on nimelt see, et juuni algusest asendab «Reporterit» kell üheksa alustav «Suvereporter» nagu varasematel hooaegadelgi. «Kui peame samas ajavööndis võistlema, siis ei ole «AKst» vastast,» kuulutab Vigla, ehkki tõmbab kohe tagasi, kahetsedes, et sai ehk liiga bravuurikalt öeldud.
Ent kogemus kinnitab, et bravuuriks on alust: nii nagu «AK» on varemgi kevaditi «Reporterist» mööda rebinud, on «Suvereporter» mahajäämuse kuhjaga tagasi teinud.
Milles seisneb Vigla maagia «Suvereporteriga», seda keeldub ta avaldamast. «Kui hakkaksin leheveergudel põhjusi vahendama, siis kolleegid-sõbrad saavad liiga targaks,» pelgab ta.
Urmet Kook teab aga niigi, mis «Suvereporterit» «AK» vastu aitab. Küsimus seisneb selles, millised saated tulevad enne ja pärast kell üheksa algavat uudistesaadet. «Kui su vaadatavus on enne kella 21 nullilähedane, siis saab ka sellele järgnev väga hea uudistesaade hulga vähem vaatajaid,» tõdeb Kook.
ETV häda on tema sõnul tõsiasjas, et rahanappuse tõttu tuleb suvel eetrit täita peamiselt arhiivisaadetega, ent erakanalid on suutnud ka sellal oma programmi n-ö elusana hoida.