Inglise kuninga Richard I mumifitseeritud südant uurisid krimieksperdid.
Richard Lõvisüdame mumifitseeritud südant uuriti krimimeetoditega
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
1. märts 2013, 14:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1199. aastal surnud kuninga, kes kandis hüüdnime Richard Lõvisüda, süda balsameeriti ning ameti ta kehast eraldi, kirjutab The Telegraph.
Kahjuks oli kuninga süda liiga halvas seisukorras, et selle järgi oleks saanud järeldada, miks ta suri. Teadlaste sõnul välistas nüüdne uuring siiski levinud arvamuse, et ta hukkus mürgitatud noole tõttu.
Uurijad said teada, milliseid meetodeid kuninga südame balsameerimiseks kasutati.
See keskaegne kuningas sai tuntuks Richard Lõvisüdamena oma sõjaliste oskuste ja julguse tõttu. Ta mängis kolmandas ristisõjas keskset rolli, sõdides moslemite juhi Saladini vastu.
Kuigi ta valitses Inglismaad, elas ta pikka aega Prantsusmaal, kus ta hukkus ühe kindluse piiramisel saades ammunoole.
Richard I kehast eemaldati pärast ta surma süda ning see maeti Prantsusmaale Roueni katedraali. Sisikond aega maeti kesk-Prantsusmaale Limoges`i lähedale Chalus`i. Ülejäänud keha matmispaigaks on Põhja-Prantsusmaal asuv Frontevraudi klooster.
Kuninga südame jäänus asub kinnises pliikastis ning see leiti 19. sajandil tehtud väljakaevamistel.
Alles nüüd uuriti balsameeritud südant detailselt.
Prantsuse Raymond Poincare ülikooli teadlase Philippe Charlieri sõnul tehti südamele selline uuring, mida tavaliselt tehakse krimipraktikas ekshumeeritud laipadele.
«Tegime mikroskoopuuringu, toksikoloogilise analüüsi ja ka õietolmu analüüsi,» teatas uurija.
Süda ei olnud nii hästi säilinud, et oleks saanud kuninga surma täpne põhjus kindlaks määrata. Enamik ajaloolasi on veendunud, et ta suri kas gangreeni või veremürgistuse tõttu.
Samas ei leitud, et surma oleks võinud põhjustada arseen. See lükkas ümber levinud teooria, et Richard I sai saatuslikuks mürgitatud nool.
Südamest leiti ka õietolmu, eelkõige papli ja kelluka oma. Need viitavad, et Richard I suri aprilli lõpul, mais või juuni alguses. Ajalooraamatutes on tavaliselt märgitud ta surmaajaks 6. aprill 1199.
«Kuninga südame balasameerimisel kasutati vürtse ja taimi, milles lähtuti Jeesuse surnukeha balsameerimisel. Südame juures oli kasutatud aromaatset vaiku, mürti, piparmünti ja karikakraid.
Teadlaste sõnul püüti nende taimede abil anda kuninga südamele pühaduse lõhna. Samuti leiti jälgi elavhõbedast, mis aitas ära hoida südame lagunemise.
Asjatundjate sõnul peeti keskajal kuningaid jumala maapealseks kehastuseks ning selle tõttu suhtuti neisse kui jumalatesse.
Richard I (8. september 1157 – 6. aprill 1199) oli Inglismaa kuningas alates 6. juulist 1189 kuni oma surmani. Ta oli ka Normandia, Akvitaania, Gaskooni hertsog, Anjou, Maine`i ja Nantesi krahv, Küprose valitseja ja Bretagne`i lord. Saratseenid ei kutsunud teda Richard Lõvisüda, vaid Malek al-Inkitar ehk Inglismaa kuningas.