Marsi missioonile otsitakse abielupaari

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstniku arvutijoonistus Marsi missiooni alusest
Kunstniku arvutijoonistus Marsi missiooni alusest Foto: SCANPIX

USA miljardäril on plaan saata esimene mehitatud missioon Marsile 2018. aastal.

Meeskonnas oleks abielupaar, kirjutab foxnews.com.

Projekti taga on Dennis Tito, kes ise 2001. aastal oli esimese tsiviilisikuna missioonil Rahvusvahelises Kosmosejaamas.

Tito kinnitusel ei näe ta Marsi missioon ette Punase planeedi pinnale astumist, vaid Marsi lähedalt mööda lendamist.

Tito paljastas plaani 27. veebruaril pressikonverentsil, teatades samas Marsi missiooni tarbeks asutatud organisatsioonist Inspiration Mars Foundation.

Tito loodab leida õige kosmosekapsli ja raketi juba turul olevate seast ning muuta need selliseks, mis võimaldavad inimesed viia Marsi orbiidile ja tuua sealt tagasi 501 päevaga.

Tulemaks toime üksilduse ja isolatsioonitundega, mis kindlasti sellisel missioonil osalejaid tabab, loodab Tito missioonile saata mehe ja naise, parem kui nad oleksid abielus.

«Kui olla nii kaugel ja Maa paistab väikese sinise täpina, siis on hea, kui sul on keegi, keda kallistada. Mis oleks veel parem isolatsioonist tekkida võivate psühholoogiliste probleemide lahendamiseks?» küsis Tito.

Tito lisas, et Marsi missioon toimub üsna lühikese aja jooksul – 1,4 aasta ehk 500 päevaga. Teaduslik uurimislend Marsile võib kesta kauem –  2-3 aastat.

Tito palkas oma missiooni tarbeks suure hulga asjatundjaid. Nad teevad katseid Dragoni kosmsoekapsliga, mis peaks näitama ära, millised probleemid ja vead võivad missiooni tabada. Seni ei ole kapsli ehitanud Space Exploration Technologies (SpaceX) kasutanud Dragon kapslit vaid kauba saatmiseks Rahvusvahelisse Kosmosejaama.

Marsi missiooni meeskonna tervise tagamiseks ja ellujäämiseks kasutatakse uusi tehnoloogaid, mille abil saab kaitsta radiatsiooni ja muude ohtude eest.

Tito sõnul ei ole ta Marsi missiooni eesmärgiks raha teha, vaid tegemist on filantroopiaga.

Tito töötas varem NASA Jet Propulsion Laboratory`s, hiljem aga sai kinnisvara ärimehena jõukaks. Marsi missiooni tarbeks loodab ta raha saada erainvestoritelt.

Tito tegi ajalugu 2001. aastal kui temast sai maailma esimene kosmoseturist. Väidetavalt maksis ta 20 miljonit dollarit Venemaa kosmoseagentuurile, et saad koht Sojuz kosmoselaevas, mis lendas Rahvusvahelisse Kosmosejaama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles