Maal oli kunagi supermanner Rodinia, mis hakkas lagunema 750 miljonit aastat tagasi.
India ookeanis on iidse mandri jäänused
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
25. veebruar 2013, 11:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norra teadlaste sõnul peituvad iidse mandri jäänused India ookeanis, edastab BBC.
Geoloogide andmetel eksisteeris suur manner kaks miljardit kuni 85 miljonit aastat tagasi. Hiljem, 250 – 300 miljonit aastat tagasi moodustus selle jäänustest Pangea manner.
Osa Rodiniast, millele uurijad andsid nimeks Mauritia, lagunes tükkideks ja kadus vetevoogudesse, kui tänapäeval olevad mandrid hakkasid moodustuma.
Kuigi nüüd eraldab Indiat ja Madagaskari saart tuhandeid kilomeetreid, asusid need kunagi lähestikku.
Teadlaste sõnul oli kunagi nende kahe vahel nii-öelda mikrokontinent, mis nüüdseks on kadunud.
Uurijad jõudsid sellisele järeldusele, uurides Mauritiuse rannaliiva. Enamik liivateradest pärinesid vulkaanipurske ajast, mis leidis aset üheksa miljonit aastat tagasi, kuid samas leiti ka mineraale, mis on märgatavalt vanemad.
«Leidsime liivast tsirkooni. See mineraal on maakoores üsna levinud. Tegemist on väga vana tsirkooniga,» selgitas Oslo ülikooli geoloog Trond Torsvik.
Leitud tsirkooni vanus jääb 1,9 miljardi ja 600 miljoni aasta vahele. Järeldati, et see pärineb iidsest mandrist.
Torsviki sõnul võib Mauritia jäänuseid leida kümne kilomeetri sügavuselt Maurituse alt ning India ookeanist. See mandriala pärineb eelkambriumist.
Umbes 85 miljonit aastat tagasi hakkas India ala liikuma Madagaskarist eemale oma praegusesse asukoha suunas. Selle tagajärjel eraldus mikrokontinent, mis lõpuks vajus ookeanisse. Samas võis väike osa sellest säilida.
Teadlaste sõnul vajab kadunud kontinendi teooria veel kinnitamist ja edasisi uuringuid.
«Vaja on seismilisi andmeid, mis aitaks sellest kontinendiosast pildi luua. See aitaks olemasolu kindlalt tõendada. Võib teha maakoore puurimisi, kuid need on väga kallid,» sõnas Torsvik.