Indrek Galetin on taas Eurovisiooni ametlik fotograaf
29. aprill 2009, 10:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmine aasta oma esimese isikunäitusega « Amour – Vahet pole» 123 000 krooni heategevuseks kogunud fotograaf Indrek Galetin sõidab juba teist korda Eurovisiooni lauluvõistlusele ametliku fotograafina.
EBU (Euroopa Ringhäälingute Liit) tegi Galetinile superpakkumise jäädvustada Eurovisiooni lauluvõistlust ja laste Eurovisiooni lauluvõistlust ametliku fotograafina. Tahtjaid antud kohale oli väga palju ning valik osutus just Eesti fotograafi kasuks.
Kõiki pilte kasutatakse ametlikul koduleheküljel eurovision.tv, mida külastab Eurovisiooni eel- ja järelnädalatel maikuus keskmiselt 1-3 miljonit inimest päevas. «Olla Euroopa suurima telešõu ametlik fotograaf on suur au! Olen sellest pakkumisest unistanud aastaid,» rõõmustab Galetin.
«2007. aasta talvel kutsuti mind esimest korda laste Eurovisioonile Hollandisse. Sain oma tööga väga hästi hakkama ja juba järgmise aasta mais olin Serbias suure Eurovisiooni lauluvõistluse ametlik fotograaf.»
«Sama aasta novembris lendasin Küprosele laste Eurovisioonile ja sel reedel sõidan juba Venemaale. Mind ootab ees 18 pikka tööpäeva Moskvas», sõnas Galetin, kes avab 22. mail Rotermanni kvartalis oma teise heategevusliku fotonäituse «Amour – lemmikloomade eri».
Miks valiti just sind Eurovisiooni ametlikuks fotograafiks?
Kindlasti oli üheks põhjuseks see, et olen Eurovisiooni suur austaja ja kohapeal käinud juba seitse korda alates 2002. aastast, mil lauluvõistlus oli Eestis. Pildistasin siis enda arhiivi ja fänniklubi kodulehekülje jaoks.
Mida aasta edasi, seda rohkem oli mul pilte ja kogemusi. Korraldajad märkasid mind ja palusid, et ma saadaksin enda portfoolio. See meeldis neile ja siis tehtigi mulle esimest korda pakkumine sõita ametliku fotograafina EBU kulul laste Eurovisioonile Hollandisse.
Kuidas sinu töö Eurovisioonil välja näeb?
Graafik on tihe ja tööpäevad pikad. Proovid algavad tavaliselt nädal aega enne lõppvõistlust ning kestavad esimeste peaproovideni hommikust õhtuni. Pildistada on vaja nii proove, pressikonverentse, kahe poolfinaali ja finaali peaproove, live showsid, võitjaid ja teha lavataguseid grupipilte kõikidest esinejatest.
Töö on raske, huvitav ja väga vastutusrikas. Pingeid on tohutult palju. Lõpuks, kui kõik on läbi ja olen tagasi Eestis, siis magan paar päeva jutti.
Kuidas sina ametliku fotograafina eristud tavalisest pressifotograafist?
Esiteks on ametlikke fotograafe lauluvõistlusel ainult kaks. Miks kaks, sest üksinda ma lihtsalt ei jõuaks, kuna proovid ja pressikonverentsid toimuvad paralleelselt. Teiseks on mul A2 akrediteering, millega pääsen absoluutselt igale poole, isegi lava peale, kui tahan.
Pressile antakse spetsiaalne pressile mõeldud P-kategooria akrediteering, millega saab ainult pressitsooni. Peale selle teen ma pilte Eurovisiooni ametlikule koduleheküljele eurovision.tv ja neid pilte saab kasutada terve maailma press. See tähendab seda, et minu tehtud pildid võivad olla mis tahes riigi ajalehtede- ja kirjade esikaantel.
On sulle seoses sellega ka huvitavaid tööpakkumisi tehtud?
Muidugi, olen teinud pilte näiteks Ruslanale, Dima Bilanile ja välismaa pressile. Huvitavaid pakkumisi tehakse iga kord. Saan palju tutvusi, kohtun mõjukate inimestega ja võimalusel lähen lähitulevikus ka välismaale ennast arendama.
Mis imekombel sa jõuad tegelda nii oma uue näitusega kui ka sõita Eurovisioonile?
Aega tõesti napib ja tööd on väga palju. Olen terve aprillikuu uue näituse «Amour – lemmikloomade eri» kallal nokitsenud. Antud projekt on palju kordi mahukam ja keerulisem kui minu eelmise aasta isikunäitus «Amour – vahet pole».
Juba meeskond on väga suur ja lemmikloomade otsimine on olnud omaette kogemus. Tänan siinkohal kõiki abilisi, vabatahtlikke ja neid toredaid inimesi, kes on mulle oma lemmikuid poseerima pakkunud.
Näituse avamiseni on jäänud vähem kui kuu, aga mina sõidan juba reedel Venemaale Eurovisioonile. Tulen tagasi alles 18. mail, seega näituse avamisega seotud korraldused jätan vist see kord viimasele minutile. Loodan, et jõuan!