Teadlased jõudsid maiade sinise värvi saladuse jälile

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maiade fresko, mille loomisel on kasutatud sinist värvi
Maiade fresko, mille loomisel on kasutatud sinist värvi Foto: Wikipedia.org

Teadlased on pikka aega püüdnud lahendada saladust, kuidas Kesk-Ameerikas elanud maiad valmistasid erksinist värvi.

Teadlased uurisid selleks  Mehhikost kunagisest maiade linnast Chichén Itzást leitud savinõusid, kirjutab LiveScience.

«Maiad seostasid sinist värvi vihma vihmajumalatega. Vihmajumalale Chaakile tehtud annetused värviti kõik siniseks. Sinist värvi on leitud maiade seinamaalingutelt, kujudelt ja savinõudelt, kuid kuidas nad seda said, oli siiani mõistatus,» laususid antropoloogid Gary Feinman ja Dean Arnold.

Nad lisasid, et klassikalise perioodi lõpul,  aastatel 900 – 1500, ohverdasid maia vihma ja hea maisisaagi saamiseks inimesi ja asju looduslikesse süvistesse.

«Uurisime sellistest ohverdamiskohtadest leitud inimluid, millest enamik kuulus meesoost isikutele, ja potikilde. Neil oleva sinise värvi analüüsimine näitas, see sisaldab sinist pigmenti sisaldava taime lehti ja savimineraale,» selgitasid uurijad.

Feinmani ja Arnoldi kinnitusel suutsid maiad luua ajahambale väga vastupidava värvi.

«Sinist värvi sisaldava taime lehed koos savimineraalidega moodustasid väga stabiilse pigmendi. Kuid nende kokkusidumiseks oli vaja veel kolmandat ainet ning me arvame, et selleks oli kopaalvaik,» nentisid teadlased.

Feinmani arvates on kopaalvaik see aine, mis hoiab maiade sinist värvi senini erksana.

«Arheolooge on alati hämmastanud see, et maiade sinine värv on erksana ja kahjustamata nii pikka aega säilinud. Samas on aga mitmed teised maiade värvid, mis samuti põhinevad looduslikel ainetel, aja jooksul tuhmunud,» lisas antropoloog.

Teadlaste arvates tegid maiad lõkke, mille kohale astetatud anumas segati ained kokku ja lasti keeda.

«Sinine värv keedeti valmis vahetult enne ohverdamist ja kõik vihmajumalale ohverdatavad värviti siniseks. Sellepärast on ohverdamiskaevude põhjast tihtipeale sinist värvainet leitud,» selgitasid teadlased.

Maiade tsivilisatsiooni kõrgajal oli Chichén Itzá õitsev linn. Linn asutati 514 ja jäeti maha umbes 1441. aastal. Isegi pärast linna mahajätmist jätkasid maiad sinna vihmajumala jaoks ohvrite toomist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles