Islandil sai üks teismeline õiguse ametlikult kasutada talle ta ema poolt antud nime hoolimata selle riigi karmist nimeseadusest ja võimuesindajate vastuseisust.
Islandi teismeline sai õiguse kasutada talle antud nime
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
1. veebruar 2013, 10:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reykjaviki kohus otsustas, et tüdruk saab kasutada oma eesnime Blaer, mis tõlkes tähendab «kerget tuult», edastab AP.
Varem leidsid Islandi bürokraadid, et Blaer ei ole tüdruku eesnimeks sobiv. Siiani kasutati Blaer Bjarkardottiri kohta ametlikes dokumentides lihtsalt «tüdruk».
«Olen väga õnnelik ja mul on hea meel, et see nüüd läbi on. Saan uued isikutunnistused ja lõpuks on mu passis eesnimena Blaer,» sõnas noor islandlanna.
Nagu ka paljudes teistes riikides, on ka Islandil reeglid, milliseid nimesid panna tohib. Need nimed peavad olema kooskõlas islandi keele grammatika- ja hääldusreeglitega.
Näiteks ei saa panna nimesid Carolina ja Christina, kuna islandi keeles ei ole «C» tähte.
Blaeri ema Bjork Eidsdottir võitles selle eest, et ta tütar saaks tema pandud nime kanda.
Nüüdne kohtu otsus näitas, et nüüd saavad Islandil ka teised tüdrukud Blaeri nime kanda.
Eidsdottis sõnul ei teadnud ta varem, et nime Blaer panemine Islandil keelatud on. Nimekontrolliga tegelevad ametnikud selgitasid, et Blaer on nende silmis maskuliine ning ei sobi tüdrukunimeks.
Kohus leidis nüüd, et Blaeri nimi sobib nii mehele kui naisele ning 15-aastane neiu Blaer tohib Islandi konstitutsiooni ning Euroopa inimõiguste konventsiooni põhiselt oma nime kasutada.
Blaer sõnas kohtus, et ta on oma nime üle väga õnnelik ning ainsad takistused selle kasutamise ees olid bürokraadid.