20. Jazzkaar algab Kuuba rütmidega

Valner Valme
, Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks eredamaid artiste: 29-aastane Ana Moura oskab väga rokilt portugali fado’t teha.
Üks eredamaid artiste: 29-aastane Ana Moura oskab väga rokilt portugali fado’t teha. Foto: Jazzkaar

Ray Anderson & Will Calhoun (USA), Solveig Slettahjell (Norra), Tok Tok Tok (Saksamaa), Joao Bosco (Brasiilia), Ana Moura (Portugal), Paquito D’Rivera (Kuuba), Maria Faust Group (Taani), Cro Magnon (Jaapan), Us3 (Suurbritannia), Felix Lajko Duo (Ungari), Angie Stone (USA), Villu Veski – Jukka Eskola Quintet (Eesti-Soome), Siim Aimla Quartet, Kadri Voorand, Tuule Kann – Jaak Sooäär, Andres Mustoneni džässkvartett, Rütmiallikal, Paabel, Hedvig Hanson, Lembit Saarsalu jpt.



57 kontserti Tallinnas (Pirita lillepaviljon, Kumu, Vene kultuurikeskus, Rock Cafe, Kaarli kirik, linnahall jm), Tartus, Pärnus, Viljandis, Sakus, Kuressaares, Rõugel, Otepääl, Raplas, Paides, Türil, Haapsalus.



www.jazzkaar.ee


18.–26. aprill



Kuigi ülehomme algav


Jazzkaar tähistab ümmargust 20. sünnipäeva, ulatub selle festivali eelajalugu 60ndatesse, mil Tallinn oli enne siinse džässifestivali ärakeelamist 1967. aastal N Liidu džässipealinn.



20. Jazzkaar ei ole säästufestival, samuti pole esinejate honorare kümme protsenti vähendatud. Tulevad kõik plaanitud suuremad nimed, nagu juubelisündmusele kohane, sealhulgas praegu käiva Jazzikuu suursaadik, esimesel Jazzkaarel 1990. aastal esinenud Ray Anderson, post-bopi suurnimi ja üks maailma tipptromboniste USAst, kes esineb koos samuti juba Eestis ja ‘Kaarel käinud trummar Will Calhouniga, tuttav ka bändidest Living Colour ja Jungle Funk. Kaasa teeb Jazzkaar Dream Band.



Suured mehed


56-aastase Andersoni etteasted on alati etteaimamatud, esineb hulle soolosid, nihkeid ja isegi teatavat naljaelementi, mille kõige tõttu on teda nimetatud ka avangardistiks, ei tea, kus need piirid täpselt lähevad, aga avantürist on ta igal juhul.



Veel peaesinejatest. 61-aastane Paquito D’Rivera, 80ndatel USAs maandunud Kuuba päritolu klarnetist-saksofonist, esineb Jazzkaarel kvintetiga, teemaks latiinohõnguline džäss. D’Rivera üle 40 aasta kestnud karjäär sisaldab ka puhast Kuuba muusikat, ta on legendaarse Kuuba latiinodžässi bändi Irakere asutajaliige, samuti kuulub D’Rivera elutöö hulka klassika tõlgendamine.



Brasiillane Joao Bosco on bossanova juhtivaid ja ka huvitavamaid nimesid. Ehkki praegu 63-aastane Bosco oli aktiivne ja kodumaal ülituntud juba 60ndail, sattus ta vastuollu tollase sõjaväelise režiimiga ning tema väljundid olid piiratud.



80ndatel hakkas tema elus ja karjääris kõik hooga ülesmäge minema. Ta sai lõpuks vabalt plaadistada ja oma plaate levitada, Brasiilia diktatuur kukutati 1985, ameerika pop-džässkitarrist Lee Ritenour kutsus 1988. aastal Bosco oma plaadile «Festival», samuti ilmusid 80ndatel Bosco populaarsed sooloalbumid «Gagabiro» ja «Bosco» ning 80ndate lõpuks oli Brasiilia legendist saanud üleilmne superstaar. Bosco bossa teevad põnevaks inspiratsiooniallikad afrost araabiani ja fusioonist fungini.



Ekstra soovitaks

Vingemaid artiste veel. Portugali fado on ju põhimõtteliselt sealne bluus. Nii bluus kui fado on (osalt) tekkinud Aafrikast toodud orjade kurbadest viisidest. Fado tähendab meie keeli saatust, ja saatuslikult need lauljad kõlavad.



Selle 200 aasta vanuse stiili üks nooremaid staare, 29-aastane Ana Moura teeb saatusemuusikat nii rokilt, et tema superfännide seas on Rolling Stonesi taadid, kellega Moura on ka koos esinenud. Moura on hakkama saanud kolme albumiga, viimatine 2007. aastast kannab pealkirja «Para Alem Da Saudade».



Brittide Us3 alustas DJ-grupina, miksides 90ndate alul sämpleid vanadelt džässiplaatidelt moodsate elektrooniliste tantsubiitidega, ning kuigi praeguse nu-jazz’i loojateks tuleb pidada pigem Miles Davist ja Herbie Hancocki, oli Us3 üks esimesi «future jazz’i» või jazztronica läbilöönud tegijaid näiteks jaapanlaste United Future Organizationi kõrval.



Häid üllatusi ka Eestist


Prantslaste St Germain, norralaste Jaga Jazzist, inglise Cinematic Orchestra tulid hiljem ja tegid nu-jazz-žanriga hoopis uusi lahedaid asju, aga tantsulise nu-jazz’i poole pealt võiks Us3 lugeda pioneerideks küll. Samas kategoorias minge kindlasti kuulama Gilles Petersoni lemmikuid Jaapanist Cro Magnoni.



Eestist on samuti üllatusi, võta Mustoneni jazz-Bach või pärimusmuusikat ja progerokki džässilikult segav Paabel Viljandist.



Paar sõna armsa nimega grupist Rütmiallikal. Tanel Rubeni uus ansambel on see, ja kokku saavad rahvamuusika, džäss ja elektroonika, biite koovad Ruben ise ja härra Julm, torupillid gruuvivad saksofoniga võidu, kaasatud on mitmed lauljad, videoekraanid, valgussõu ja liikumine.



Kõigest ei jõua kirjutada, vaadake kava, minge ja sulage, ilu päästab! Ülevaated kontsertidest ‘Kaare ajal ja 27. aprilli Postimehes.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles