Briti Bristoli ülikooli teadlased leidsid tõendusmaterjali, et inimkond hakkas juustu valmistamisega tegelema umbes 7500 aastat tagasi.
Inimkond hakkas juustu valmistama 7500 aastat tagasi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
13. detsember 2012, 11:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poolast leiti 34 anumat, milles oli jälgi neoliitikumi ajastu piima- ja juustujäänustest, edastab BBC.
Uurijate sõnul on leid kindlaks märgiks juustu valmistamise kohta Põhja-Euroopas kiviajal.
«Analüüsisime anumakilde, mis leiti Poolast. Neis oli väikesed augud, nagu tänapäeva juustuvalmistamisnõudes. Neist aukudest nõrutati vesi välja,» selgitas teadlane Melanie Salque.
Salque ja ta kolleegid analüüsisid nõukildudes leiduvaid lipiide ning leidsid piimarasva jäänuseid. Tegemist oli selge viitega juustu valmistamisele.
«See tõend on kindel. Kui panna kokku fakt, et piimarasva oli nõu aukudes, samas võttes arvesse nõu suurust ning juustu valmistamise protsessi, siis mis saab veel see olla, kui mitte juustu valmistamine?» küsis uurija Richard Evershed.
Teadlased lisasid, et juustu kõige tähtsam komponent on piim ning vaid karjakasvatuse tingimustes sai regulaarselt piima. Selle tõttu on ebatõenäoline, et juustu oleks valmistatud enne neoliitikumi.
Varem on leitud Lähis-Idast iidsetest nõudest jälgi piimajäänuste kohta ning arvatakse, et need pärinevad 8000 aasta tagusest ajast. Tegemist on siiski vaid tõendiga, et sel kaugel ajal osati piima töödelda.
«Küsimus on selles, kui kaua kulus inimestel aega, et töötada välja piima töötlemise tehnoloogia. Nüüd oleme kindlad, et neoliitikumis leiutatud piimatöötlemise protsess võimaldas luua uue saaduse, mida oli võimalik säilitada. Mida enam piima andvaid loomi nagu veised, kitsed ja lambad kodustati, seda enam suurenes juustu tootmise tõenäosus,» sõnas teadlane Peter Bogucki.
Teadlaste sõnul oli neoliitikumi inimestel esialgu piimatalumatus, kuid koos piima töötlemise leiutamisega oli neil piima lihtsam süüa ja seedida.
«Piimast juustu tegemine andis võimaluse kahandada laktoosi hulka. Selle kahanemine võimaldas neoliitikumi inimestel hakata piima taluma,» selgitasid teadlased.
Põllumajandus ja karjakasvatus said alguse tänapäeva Süüria ja Iraagi aladel millalgi 9000 – 11 000 aastat tagasi. Euroopasse jõudis see 5000 aastat tagasi.
Põllumajandus oli inimkonna ajaloos pöördepunktiks, sest sellega hakati toiduaineid tootma, mitte ainult ei korjatud loodussaadusi ning ei jahitud loomi.