Prantsuse paleoantropoloogide uuring näitas, et neandertallased jagunesid kolmeks erinevaks alamliigiks.
Teadlased: neandertallased jagunesid kolmeks erinevaks alamliigiks
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
15. aprill 2009, 17:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased analüüsisid 12 neandertallase fossiili DNA järjestuse fragmente, mis näitasid, et neandertallased jagunesid mitmeks erinevaks geneetiliseks grupiks, kirjutab LiveScience.
Uuring näitas, et need kolm gruppi olid Lääne-Euroopa, Lõuna-Euroopa/Vahemere ja Ida-Euroopa/Lähis-Ida alamgruppe. Uurijate sõnul võis olla veel ka neljas, Lääne-Aasia grupp, kuid selle kohta jäid neil andmed napiks.
«Nende gruppide geneetikas oli suuri erinevusi. Põhjus võis olla selles, et neandertallased elasid väga laiadel aladel ning nende evolutsioon toimus pika aja vältel,» selgitas paleoantropoloog Silvana Condemi.
Ta lisas, et siiani on uuritud neandertallase ja tänapäeva inimese erinevusi.
«Esimest korda uuriti nüüd neandertallaste omavahelist erinevust ja lahknemisi,» lisas paleoantropoloog.
Teadlased püstitasid kaks hüpoteesi, et neandertallased olid homogeenne grupp või nad nad jagunesid kaheks, kolmeks ja neljaks geneetiliselt erinevaks grupiks.
Avastati, et kuni kolme alamgrupi teooria sobib nende tehtud DNA-uuringuga kõige paremini.
Teadlased nentisid, et nende uuring põhineb väga limiteeritud andmetel, sest neil oli väga vähe mitokondriaalse DNA fragmente.
Ka teised paleontoloogid nõustusid, et tõendusmaterjal oli väga limiteeritud, sest ei olnud andmeid Aafrikas või Kagu-Aasias elanud neandertallaste DNA kohta.
Tulevikus kavatsetakse seda uuringut laiendada ja kaasata võimalikult palju erinevatest maailma paikadest pärit neandertallaste jäänuseid, uurimaks nende DNAd.
Ka lisatakse DNA uuringutele arheoloogilised andmed, näiteks, kuidas erinevates regioonides elanud neandertallased tööriistu kasutasid.
«Meie uuring andis siiski kindla tõendi, et neandertallased ei olnud üks homogeenne grupp,» selgitasid paleoantropoloogid.
Neandertallane ehk neandertali inimene (Homo neandertahlensis) oli Euraasia eelajalooline inimene, kes elas 390 000 – 25 000 aastat tagasi. Elas peamiselt koobastes, valmistas tööriistu, jahivahendeid, kasutas tuld, jahtis loomi ja mattis surnuid. Hilised neandertallased elasid viimasel jääajal ja olid karmi eluga kohastunud. Niinimetatud klassikaline neandertallane elas 70 000 – 35 000 aastat tagasi, oli lühike ja jässakas.