USA paleontoloogid leidsid Madagaskarilt eelajaloolise konna fossiili.
Paleontoloogid: kriidiajastu konn toitus dinosaurustest
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
19. veebruar 2008, 07:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See konn elas kriidiajastul 65 – 70 miljonit aastat tagasi ja teadlaste väitel toitus ta dinosauruste munadest ja järglastest, kirjutab Yahoo news.
«See konn oli võrreldes tänapäeva konnadega ülisuur ning võib-olla üldse kunagi Maal elanud ja praegu elavatest konnaliikidest suurim,» lausus Stoney Brooke´i ülikooli paleontoloog David Karuse.
Eelajalooline konn sai teaduslikuks ladinakeelseks nimetuseks Beelzebufo ampinga, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast Belsebub - «kurat» ja ladinakeelsest sõnast «bufo», mis tähendab kärnkonna. «Ampinga» tähendab kilpi, mille see konn sai tema keha katva tugeva, kilbisarnase kaitsekihi järgi.
«See konn oli umbes 40 sentimeetrit pikk ja kaalus umbes 4,5 kilogrammi. Tal olid tugevad lõuad ja hästi arenenud suu. Ta ei elanud niiskes, vaid eelistas kuiva keskkonda,» lisas paleontoloog Karuse.
Paleontoloog lisas, et selline suuehitus lubab oletada, et see kahepaikne toitus väiksematest roomajatest ja imetajatest, ka väiksematest liigikaaslastest ning tema suurust arvestades ka dinosauruse munadest ja järglastest.
Teadlaste kinnitusel näitas nende uuring, et see eelajalooline konn on suguluses tänapäeva Lõuna-Ameerikas elavate konnadega.
«Tänapäeval Lõuna-Ameerikas elaval konnaliigil on suur suu ja lisaks veel ka väiksed sarved. Arvame, et ka Beelzebufo ampinga`l võisid olla midagi sarvede laadset. Tema välismus sobib hästi kokku «kuratliku konna» tiitliga,» lausus uuringus osalenud Susan Evans.
Karuse tõi võrdluseks, et tänapäeval on suurimaks konnaks Lääne-Aafrikas elav koljatkonn, kelle pikkus on 31 sentimeetrit ja kes kaalub 3,3 kilogrammi.
Teadlaste kinnitusel näitab Beelzebufo leidmine Madagaskarilt ja selle konna tänapäevased Ladina-Ameerikas elavad sugulased seda, et kunagi oli Madagaskar ühenduses nii Antarktikaga, kus valitses siis palju soojem kliima, kui ka Lõuna-Ameerikaga.
«Nende ühenduse tõttu said ka loomad vabalt liikuda. Ka teiste Madagaskarilt leitud eelajalooliste loomade jäänuste uurimine on näidanud, et neil on kunagi olnud side Lõuna-Ameerikaga,» selgitasid paleontoloogid.
Nad jätkasid, et esimesed konnad ilmusid Maale umbes 180 miljonit aastat tagasi ning senini on nende kehaehituse põhijooned jäänud muutumatuks.