Trollidemaa lummab puutumatu loodusega

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et 1000 meetri kõrgusel asuval rändrahnul pilti teha, tassis Ameerika noormees seitse kilomeetrit ratast endaga kaasa.
Et 1000 meetri kõrgusel asuval rändrahnul pilti teha, tassis Ameerika noormees seitse kilomeetrit ratast endaga kaasa. Foto: Maarja Pikla

Väide, et Norra on üks kaunima loodusega paiku Euroopas, vastab tõele, sest seal on suursugune maastik ja puutumatu loodus. Suurejoonelised fjordid liigendavad karmi rannajoont, mäed kõrguvad rahulike orgude kohal.

Mägede kargus ja ilu on midagi seletamatut. Kõrgeimad tipud Norras on üle 2300 meetri. Kõrgeim mägi (2469 m) on Galdhopiggen, kus saab suusatada isegi suvel.

Loodus võtab ahhetama

Norra fjordide vesi on soolane, sest fjordid on ühenduses ookeaniga, mistõttu need talvel tavaliselt ei jäätu. Maailma kauneimaks peetav Geirangeri fjord on 18 kilomeetrit pikk ja 60-200 meetrit sügav. Fjordi kaldal asub Geirangeri linn.

Norra on koht, kus on maailma suurim koskede kontsentratsioon.

Vaatamisväärsused on ka liustikud. Kui suvine soojus ei suuda sulatada kogu lund, mis talve jooksul mägedes sadanud, kuhjuvad aastatega mägedesse lumeväljad. Päike sulatab lumepinda ja tekkiv vesi imbub lumemassi, kus ta sügavamates kihtides jäätub. Euroopa suurimaks peetav on 800ruutkilomeetrise platooga Jostedali liustik, mille haru on Briksdali liustik.

Mägise Norra arvukaid tunneleid on võimaldanud ehitada Põhjamere naftaväljade rikkused. Tunnelid on kaevatud läbi mäestike ja fjordide. Norra üks pikimaid tunneleid on 24,5kilomeetrine.

Kuulus Norra vaatamisväärsus Trollitee (Trollstigveien) pakub peadpööritavaid kurve ja suursuguseid vaateid. Tee ronib üles mäkke 1788 meetri kõrgusele merepinnast ja tee ääres avanevad vaated Stigfosseni ja Tverrdalsfosseni kosele.

Silmailu pakub Kjeragbolten - suur ümmargune kaljude vahele kinni jäänud rahn. Kivi asub Lysefjordi kohal 1000 meetri kõrgusel. Matk sinna ja tagasi on 14 kilomeetrit pikk, meil võttis see aega kolm tundi, kuid elamus oli vaeva väärt.

Dalsnibba asub 1500 meetri kõrgusel merepinnast. Seal avaneb ilus vaade lumistele mäetippudele ja alla Geirangeri fjordile. Juba maantee, mis üles viib, on elamus omaette: kitsas tee asfaldi ja piireteta.

Huvitav oli Atlanterhavsveien (Atlandi tee), mis möödub saarekestest ja laidudest ning millel on enam kui tosin madalat silda, mis ehitatud otse ookeani.

Naftapealinnas tasub käia

Bergen on 223 000 elanikuga suuruselt teine linn Norras. Vaatamisväärsused on sadamakai ääres asuv kuulus kalaturg (Torget); Nordnesbakkeni akvaarium, kus on näha Euroopa suurim kollektsioon mere- ja mageveekalu ning selgrootuid; Floyeni mägi, kus köisraudtee viib 320 meetri kõrgusele tippu linnale avanevat panoraamvaadet nautima.

Stavangeri kutsutakse Norra naftapealinnaks. Seal käies ei saa külastamata jätta Norra naftamuuseumi, mis kirjeldab tööd ja elutingimusi puurimisplatvormil.

Teades Norrat kui suurt suusamaad, tasub külastada suusahüppemäge Holmenkollenis, mis on Norra suurim turismimagnet, meelitades sinna aastas üle miljoni külastaja. Samuti väärib külastamist Lillehammer, kus 1994. aastal toimusid taliolümpiamängud.

Majutuse leiab mõistliku hinnaga

Norrasse tasub reisima minna oma transpordivahendiga, sest siis saate koostada sobiva marsruudi ja teha paraja pikkusega peatusi. Meie reis kestis kokku kümme päeva, mille jooksul läbisime vaid Norra keskosa. Kogu Norra avastamisele kuluks ilmselt kuu. Et aega otstarbekalt kasutada, tõusime igal hommikul kell seitse ja kell üheksa olime juba ööbimispaigast läinud.

Norras sõites tuleb arvestada sellega, et Eestiga võrreldes läheb seal sama vahemaa läbimiseks aega poole rohkem. Seda just kitsaste mägiteede tõttu.

Mägiteed on nii kitsad, et vastutulevast autost möödumiseks tuleb kasutada teetaskut. Teed annab see, kel tasku lähemal. Kohakuti jõudes tervitatakse üksteist ja jätkatakse teekonda.

Majutus ei ole Norras väga kallis. Kämpingute hinnad jäävad keskeltläbi 300-400 Norra krooni kanti. Kõige kallim kämping meie reisi ajal oli 500 Norra krooni, aga selle eest sai nautida täielikku luksust: kaks magamistuba, elutuba, avatud lahendusega köök, WC, vannituba, õues grillimisnurk ja paat, et järvel kala püüda.

Aga näiteks Norra turismiühingul on külastajaile pakkuda ka mägimajakeste võrk kaunitel matkamisaladel. Osa matkamaju on iseteenindusega, kus tasu põhineb külajastaja aususel - raha tuleb jätta karpi.

Et Norra on väga kallis maa, tasub sinna reisides kaasa võtta kogu elamine - söögid, nõud, magamisasjad jne.

Kütuseliiter maksis keskeltläbi 12, sai ja leib kokku ligi 50 Norra krooni. Saiad ja leivad ei ole seal viilutatult kinnises kotis nii nagu Eestis. Seal on nad kotis küll, aga kott pealt lahti ja viilutusaparaat sealsamas poes, et igaüks saaks ise saia ära viilutada ja kotti pista.

Et söök oli meil kaasas, tegime õhtul toekamat süüa. Lõuna ajal keetsime priimusel suppi, sest norralased suhtuvad vabas looduses pikniku pidamisse soosivalt ja on selleks maalilistesse kohtadesse ohtralt võimalusi loonud.

Norras ei pääse teemaksudest. Maksulised teed asuvad peamiselt suuremate linnade juures nagu Oslo, Bergen, Stavanger, Kristiansund. Teemaksu tuleb kindlasti maksta, sest trahvid on soolased. Meie reisi ajal oli kalleim teemaks ligi 150 Norra krooni.

Norra lääneosas tuli ette väga palju praamisõite üle fjordide. Praamiga sõita tuleb odavam kui kohati 200 kilomeetrit ümber fjordi minna.

Norrat tasub vaadata, kuid selle maa külastamiseks tuleks varuda aega ja raha. Asi on seda väärt, sest Norras olete keset hingematvat loodust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles