Suur eotseeni lind ei osutunud karnivooriks

Diatryma fossiil Foto: Wikipedia.org

USA Western Washington ülikooli teadlastemeeskonna sõnul ei olnud hiiglaslik eelajalooline lind Diatryma mitte julm kiskja, vaid rahumeelne taimesööja.

Teadlased uurisid selle linnu jäetud jälgi 2009. aastal maalihkes paljastunud alal, edastab BBC.

Varasemate uuringute põhjalt oletati, et nimetatud liigi esindajad olid liha- või raipesööjad.

Kuid küüniste puudumine näitas, et see lind ei saanud olla kiskja. 2,13-meetrisel linnul oli suur pea ja nokk ning ta oli lennuvõimetu.

Seda lindu on kirjeldatud kui «lind, kellest sai hiidsisalike asemel suurim kiskja».

Uurijate sõnul võidi kunagi meelega anda vale pilt, sest julmad lihasööjad on huvitavamad kui õrnad taimesööjad.

Lind oli oma jäljed jätnud eotseeni lõpul 55,8 – 48,6 miljonit aastat tagasi. Teadlaste kinnitusel on need hästi säilinud jäljed ainsad, mis sellest linnust on.

«Jälgedelt on hästi näha, et neil lindudel ei olnud varvastel pikki küüniseid, vaid üsna lühikesed küüned. See on vastu teooriale, et ta püüdis küüniste abil saaki. Lihasööjatel on teravad ja pikad küünised,» sõnas uurija David Tucker.

Diatryma fossiililiedude põhjalt arvati varem, et ta on oma suuruse, hiiglasliku pea ja suure noka tõttu julm kiskja.

Esimese Diatryma fossiili juurest leiti ka väikeste loomade jäänuseid. Siis arvati, et need loomad olid suure linnu saak.

Linnul olid lühikesed jalad, mille tõttu ta ei saanud just kiiresti joosta ning jooksu pealt saaki tabada. Ka selle tõttu oli ta taimetoiduline.

«Lisaks oli selle linnu nokk selline, mis ei viita lihatoidulisele. Ta võis toituda taimedest, seemnetest ja puuviljadest,» lisasid uurijad.

Kuna Diatyrma on oma välimuselt sarnane Lõuna-Ameerika kiskja Phorusracids´e ehk terrorlinnuga, siis võidi arvata, et need kaks liiki on sarnase eluviisiga.