Rahvusvaheline teadlastemeeskond valmistas kunstlihaskiud, mis on inimlihastest 200 korda tugevamad kui inimlihaste kiud.
Kunstlihased on inimlihastest 200 korda tugevamad
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
16. november 2012, 12:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstlihas valmistamist juhtinud USA Dallase ülikooli nanotehnoloogi Ray Baughmani sõnul nimetab ta saadut vahel lõngaks ning seda kunstlihaskiu välimuse tõttu, edastab Discovery News.
Kunstlihaseid saab kasutada näiteks väikestes meditsiiniaparaatides.
Tema laboratooriumis Texases pakuti välja veel üks võimalus selle kasutamiseks – rulood.
«Kasutasime seda ruloode ülestõstmiseks ja langetamiseks vastavalt sellele, milline oli temperatuur,» selgitas teadlane.
Kuid tulevikus saab selliste lihaste abil anda robotitele rohkem inimnäoga sarnase näo.
Teadlased püüavad valmistada ka pikemaid kunstlihaskiude, mida saaks kasutada tuletõrjujate kaitseülikonna kangas.
Baughmani sõnul sulgeb see kangas automaatselt avad kui tekib ootamatult tuli ja kuumus.
Baughman ja ta meeskond valmistasid kunstlihased süsniknanotorudest, mis on kõrgtehnoloogiline materjal. Seda materjali leidub alates veefiltritest kuni lennukiosadeni.
Baughmani meeskond keerutas nanotorud nii kokku nagu keerutatakse villa või puuvilla, et saaks jämedamad keerud. Tühjad vaheosad aga täideti teiste materjalidega, kaasa arvatud parafiin, mida kasutatakse küünalde valmistamiseks.
Et panna lihas tööle, soojendati seda lühiajaliselt. Soojendamisel parafiin paisus, laienedes vastu nanotoru seinu, muutes selle jämedamaks ja lühemaks. Kui parafiin jahtus, tõmbus see kokku ning nanotoru muutus uuesti kitsamask ja pikemaks.
Kunstlihased on võimelised lühenema ja pikenema iga 25 millisekundi järgi. Sellised kiired paisumised ja kokkutõmbumised tähendavad seda, et lihased on võimelised tegema palju tööd.
Baughmani laboratooriumis teatakse, kuidas teha kunstlihakiude, mille pikkus on üks kilomeeter. Samuti uuritakse, kuidas kunstlihased reageerivad lisaks kuumusele ka kemikaalidele.