Viiskude ja vikatiga vanainimene saaks Paabeli segaduses peapöörituse, kuid meile, kes me oleme moodsad ja mõnusad, selline etnokarussell passib.
Paabeli (heli)keelte sasipuntras on koos regilaulude mullamaitse ja tantsude-karguste kergus, jazzilik vabadus ja progelik täpsus, paiguti isegi The Poguesi laadis etnopungi energia.
Kõlab kokku kenasti. On tunda, et noored muusikud tunnevad oma kohati keerulistest harmoonia- ja rütmimängudest ning arranžeeringutest kevadist rõõmu.
Aasta algul salvestatud live on kuulatav kraam, eriti paneb kõrvu kikitama Sandra Sillamaa mäng toru- ja vilepillidel ning sopransaksofonil. Siiski usun, et stuudioplaadil tõusnuksid selle muusika finessid paremini esile.