Briti ajaloolane usub, et Hastingsi lahingus 10 000 hukkunut on maetud lahingupaigast umbes 1,6 kilomeetri kaugusele loodesse.
Hastingsi lahingu paik asus hoopis teises kohas?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
26. oktoober 2012, 10:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurija on veendunud, et viimased 1000 aastat on Hastingsi lahingut mälestatud vales paigas, edastab The Telegraph.
1066. aastal aset leidnud lahing viis selleni, et normannidest said Briti saarte valitsejad. Normannist William Vallutaja sai võidu anglosaksi kuninga Haroldi üle.
Kuigi ajaloodokumentides seisab, et lahingus hukkus umbes 10 000 meest ning tegemist on ühe suurima Briti saartel aset leidnud lahinguga, ei ole lahingupaigast kunagi inimjäänuseid leitud.
Selle tõttu on ajaloolased hakanud otsima alternatiivseid kohti, kus see lahing toimuda võis.
Briti ajaloolane ja raamatute autor John Grehan usub, et ta on lõpuks leidnud Hastingsi lahingu tegeliku toimumispaiga, mis on nüüdseni arvatud paigast 1,6 kilomeetri kaugusel mäel.
Ajaloolistes dokumentides seisab, et kuningas Harold kogus oma väe Caldbec Hillile, enne kui ta hakkas liikuma Senelac Hillile, kus kohtuti normannidega.
Ajaloolane uuris oma teooria tarbeks rahvusarhiivist dokumente, mis aitasid tal pildi kokku panna.
1066. aastal kirjapandu kohaselt toimus lahing karmil maastikul, mis võib viidata Caldbec Hillile. Senelac Hillil seevastu oli maad haritud ning sealne maastik ei olnud nii karm.
Normannid panid lahingupaika oma võidu tähistamiseks mälestuskivid. Prantsuse keeles hakati paika kutsuma Mount-joie. Caldbec Hilli tipp kannab tänapäeva inglise keeles nime Mountjoy.
Keskaegse kirjamehe John of Worcesteri sõnul toimus lahing Hastingsist 14 kilomeetri kaugusel, samal kaugusel asub Caldbec Hill. Senlac Hill on 12 kilomeetri kaugusel.
Grehani arvates leidis ta üles paiga, kuhu suur hulk Hastingsi lahingus hukkunuid maetud on. See on Caldbec Hilli jalam, kuhu rajati massihaud.
61-aastane ajaloolane avaldab oma nägemuse varsti ilmuvas raamatus «The Battle of Hastings – The Uncomfortable Truth».
Hastingsi lahing leidis aset 14. oktoobril. Pärast normannide võitu jagunes ühiskond prantsuse keelt kõnelevaks ülemkihiks ja anglosaksidest alamkihiks.
Hastingsi lahing jäädvustati Bayeux` vaibal.