Venemaa: Mägede haardes hotelle tabab suvel hinnasula

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tšegeti turul annab kohalikega kaubelda lambanahksete mütside ja pargitud nahkade hinna üle, keskmiselt 500 rubla eest saab pikavillalise tüki kätte.
Tšegeti turul annab kohalikega kaubelda lambanahksete mütside ja pargitud nahkade hinna üle, keskmiselt 500 rubla eest saab pikavillalise tüki kätte. Foto: Silvia Paluoja

Kabardi-Balkaari Vabariigis moodustab keskmine kuupalk 54 protsenti Venemaa omast ehk jääb veidi alla 7000 rubla.

Mägihotelle tabab suvel hinnasula, aga säästlikumad turistid otsivad ikkagi tuba eramajades, kus nad maksavad öömaja eest kordi vähem. Küla turuplatsil saab aga tingida hinnas tublisti alla, peaasi, et ostjale ja müüjale tehing pinget pakub.

Neljapäeviti ilmuv kokkuleppehinnaga ajaleht Gazeta Juga kirjutab, et kuigi Kabardi-Balkaari Vabariigis tõusis mullu keskmine palk viiendiku võrra, moodustab see ikkagi vaid 54 protsenti Venemaa keskmisest.

Teises kvartalis oli Venemaa keskmine palk ajalehe Kommersant andmetel 13 810 rubla ehk 6905 Eesti krooni. Kabardid-balkaarid saavad kuus alla 7000 rubla.

Ajalehed ja Internet

Rõõmustavad aga mägilased selle üle, et sündimus suureneb, tervelt neli protsenti ehk kümme sündi tuhande elaniku kohta ning keskmine eluiga on pikenenud viie aasta võrra.

Must kuld ahvatleb kohale Rosnefti, millest saab Kabardi-Balkaari suurim investor. Jutt käib kümnetest miljarditest rubladest, toormeleiukohtade luurest, aatomielektrijaamast, kontserni kontorihoonest pealinnas Naltšikis. Kohaliku kütusekompanii peadirektor ei kahtle ajaleheusutluses, et kõnealune investeering toob õnne riiki ja igasse peresse.

Elbruse rajooni ühiskondlik-poliitline ajaleht Elbrusskije Novosti maksab Terskoli ainsas ajalehekioskis viis rubla ja kirjutab pika avauudise rajooni parimast meditsiiniõest.

Ajalehed on mustvalged, meenutavad minu põlvkonnakaaslastele omaaegset partei keskkomitee häälekandat Rahva Hääl, kus tekst tappis lugeja huvi.

Interneti kasutamise võimalust pakub Terskolis tööpäeviti postkontor. Sidejaoskonna kitsas toas on kaks plasmaekraaniga arvutit, kõrgel letil töötaja ees aga hinnakiri, mis näitab, et 5 minutit Interneti kasutamist maksab 6, 10 minutit 9 rubla ja nii edasi, kuni tunnini välja, mille eest tuleb rahakotist võtta 40 rubla.

Aga millal tahes ma apteegiga sama katuse all töötavasse postkontorisse ka ei astu, on arvutitagused toolid hõivatud ja kasutamisaega kinni panna ei saa.

Valuutavahetus

Kui kaasavahetatud rubladega koonerdama hakkan, otsin Terskolis üles ainsa valuutavahetuspunkti, mis töötab Venemaa kaitseministeeriumi hotellis. Trellitatud seina ja akna taga vahetab töötaja Ameerika dollarid või Euroopa Liidu eurod rubladeks. Kusjuures dollar on harjunum raha, nii paistab kaaslase tehingust.

Minu antud eurosid silmitseb-sõrmitseb Jevrokommertspanga vahetuspunkti naine pikalt. Selle päeva kurss on suurte numbritega seinale eeskirjade-korralduste vahele paigutatud. Dollareid ostetakse kursiga 25.35 ja müükase 25.90. Euro tehing toimub vastavalt 34.70 ja 35.60 rublaga.

Augud paleepõrandas

Venemaa reisikogemusega inimesena ei kuku ma näost ära, kui sisenen kohta, kus keisergi on sunnitud jalgsi käima.

Tõsi, haisvate auk-põrandas väljakäikude asemele on tulnud tasulisi ja väga puhtaid, kuid kasutamiskultuur püsib. Nii nagu Tšegetis tõstukitee alguses, kus paleetaolise WC külastamise eest annan 5 rubla ja pehmet paberit võin rullist tõmmata, nagu jaksan. Aga seespool üliavara kabiini ust tuleb kahhelkividest trepil kaks astet üles astuda ja siis üritada turnida, nii et häda ajades jalad mõlemal pool põrandaauku paika jäävad.

Meie telklinnaku "hea koht" Dünamo õppe- ja spordibaasis jääb rinnuni ulatuvate kõrvenõgeste varju betoonist valatud putkas, mille ukseavade ees ripub naelte otsa kinnitatud kardin.

Kardina varjust avaneb esteetidele mittemõeldud pilt, mis koosneb põrandale kuhjatud suitsukonidest segamini tühjade plastpudelite, laibastunud porikärbeste ja sitaga betoonpõrandasse raiutud augu ümber.

Ja siis koidab üllatuspäev! Mõtteline kabiin ei haise enam, augu ümbrusest on nagu puhastusfirma üle käinud ja jalad toetuvad mugavatele klotsidele. Välisseinal ütleb sinise markeriga kirjutatud manitsussalm: "Hoiduge sittumast vastu seina! Teie ei lähe meiega tegema heina.

Katsume olla veel terve see nädal ja käia kõik hästi korralikult hädal." Siis hakkab levima kumu, et ei meie bussijuhid vahetasid ametit ja tegid koristajatöö.

Kesk-Saksamaalt pärit instruktor Heinz räägib järjekorras seistes, et tema kaasmaalased siia ei tule: WCd ei ole, pesta ja süüa teha ei saa. Kuigi loodus on võrratu ja viisa saamisega probleeme pole. Lenda ainult! Tublis keskeas üksi rändav Heinz on kohaliku koloriidi suhtes leplik, tema telk kõrgub meie omade kõrval päevi.

Võssotski muuseum

Tasapisi astuvad uljad mägilasedki eraettevõtluse maailma. Elbruse lähikonna ettevõtjate assotsiatsiooni president Osman Apsubajev peab Elbruse külas hotelli ja restorani ning juhib ligi sadat turistide teenindamisega tegeleva ettevõtja ühendust.

"Oleme alles tee alguses," tunnistab Osman, kes on rahvuselt balkaar ja ütleb enda kohta uhkelt gorets - mägilane. "Oma organisatsiooniga tahame seadusandlust muuta ettevõtjaesõbralikumaks." Eraettevõtluse näiteid on Vladimir Võssotski nimeline alpinismi- ja jahinduse muusem Tegenerekli külas. Muuseumi külastamise ja pildistamise loa eest küsib töötaja 50 rubla, piletit ei ole ja mingit tutvustavat trükist pakkuda pole.

Aga vastutulelikult selgitab naine, et muuseum asutati 1997. aastal Võssostki sõbra Zalihhanovi algatusel, kes ongi omanik. Nüüd moodustab omaette nurga alpilaagrites omainimeseks saanud lauljale pühendatud väljapanek.

Mäesuusatajate ootel

Tšehh Peter, Brnost pärit habetunud mägironija, kibeleb Elbruse šašlõtšnaja õues kõhutäie eest maksma, aga nagu kokkulepitult kiirustavad teenindajad temast mööda.

Sellisest tähelepanematusest nõutu mees kahtleb, kas ta veel Kaukasusse tuleb.

"Siin valitsevad bürokraatia ja korruptsioon ja reisi hind on 400 dollarit," puistab Peter konarlikus vene keeles ootamatult südant. "Aga loodus on siin ilus ja rahvas lahke ja ülehomme tahame 21 inimesega Elbrusele tõusta."

Terskoli ja Tšegeti hotellides on hinnasula. Põhikundede, mäesuustajate hooaeg algab novembrist. Neile pakuvad majutajad teenuseid, alates varustuse hoidmisest, laenutamisest, kuivatamisest, pisiremondist.

Tšegetis on üks stiilsemaid hotell Ozon Cheget, mis pakub 1. maist 31. augustini standardtuba 2000 rubla ning luksnumbrit 2500 rubla eest. Hinna sees on hommikueine Rootsi lauas, õhtusöök restoranis ning igapäevane transfeer Tšegetile ja Elbrusele.

Terskoli küla madalamas otsas on kujunemas palkehitustest hotellikompleks Zapovednaja Skazka. Administraator ulatab mulle värvitrükis bukleti, teenuste hulgas on märgitud faksi kasutamine, valvatav tasuta parkla, telefon - nii kohalik kui rahvusvaheline, SAT-TV igas numbritoas.

Suvehooajal, 30. juunist 30. septembrini, maksab kaheinimese standardtuba 2600 rubla ööpäev, hinna sees on toitlustamine hotelli restoranis. Ja sellelgi hotellil nagu Ozonketi omadelgi, on Internetis kodulehekülg.

Tingimustega leplike Elbruse nautlejate tarvis jätkub kodumajutajaid, kes toa eest küsivad hotellidega võrreldes kordi vähem.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles